Natuke üle kuu aja pole siia kirjutanud aga nüüd parandan vea.
Tegelt on mu elu suht üksluine. Kool, töö, trenn, kodu. Trenn on tahaplaanile jäänud.12 lisa kilo on kukil millest tahaks lahti saada aga nagu ei oska v ei saa. Motivatsiooni puudus. SIis on mingi imelik asi veel toimumas nimega armastuse puudumine...
Nagu on lihtsalt selline imelik tunne, et armasusest on puudu ja nagu ei oska seda kuskilt otsida ka. Äkki peaks ise rohkem armastama inimesi ja siis jõuaks äkki armastus tagasi ka minu juurde?...
Elu on imelik viimasel ajalmolen palju mõelnud emmest ja sellest, et ma pole vist siiamaani endale tunnistanud, et teda ei ole aga seda kurbust tuleb ikka veel uksest ja aknast. Mis siis et sellest on möödas 2a 3 kuud ja 10 päeva. Ma vist peaksin hakkama seda endale tunnistama ja sellega tegelema aga ma tunnen, et mul ei ole piisavalt jõudu ega tahtmist.
Selle mõtte peale viis mind film "angel eyes" mida ma hetkel koos Karitiga mõnusalt aega veetes vaatan Kanal 11-elt.
Igatahes se on see mis mul hetkel mõttes oli ja nüüd said mõtted otsas!
Kallid olete!!!
