Silmad on hinge peegel...

Nii tore on töötada lasteaias... Lapsed on nii vahetud ja armsad eriti siis kui nad magavad... Aga peale magamist on nad ka armsad natukene unised ja rõõmsas tujus(enamus). Aga täna oli üks poiss jälle vihane...
teeb kurja nägu ning ütleb: "ma olen vihane" (kui ma selle pildile üks kord saan siis panen siia) Aga endal silmad nalja täis. Ütleb küll, et on vihane aga tegelikult seesmiselt naerab ning nõuab tähelepanu...
Silmadest loeme palju välja... Mulle tuleb meelde üks lugu, mis juhtus minuga paar aastat tagasi siis kui Penny ja Brandi veel Eestis elasid...
Istusime ühel õhtul Tartus ühes Savi tänava majas koos Kendallsite ja grupiga. Õhtu oli täis nalja ja naeru ning kõik olid rõõmsad ning naeratasid. Enne ära minekut nagu ikka kalli-ralli ringid, mina olin seekord viimane ning Penny küsib: "On kõik ikka korras" mina: "Jah, kas ei peaks olema" Penny: "Su silmades on sügav kurbus aga näol naeratus" Tol hetkel ei osanud ma minagi mõelda, mis selle põhjustada võis aga paar päeva hiljem sain alles aru kui kurb ma tegelikult tol hetkel olin...(aasta 2006 november)
Silmad rääkisid paa päeva ette, mis toimub... Me paneme ette naeratuse maski aga tegelikult, mis meie sees toimub on näha silmades... Vaadake üksteisele silma ning nähke maskide taha, sest silmi pole võimalik peita... aga siiski ole ettevaatlik tõlgendustega...

PealeSelle! Inspiratsioon Merlini postitusest... Hakkasin ma mõtlema mis on minu selle aasta eesmärgid ning tuli pähe ainult üks: -Õppida Jumalat rohkem tundma ning kasvada Kristuses- see tundub kuidagi üldine aga tegelikult on see minu jaoks hetkel kõige suurem asi: Kes ma olen Kristuses? Mida Jumal tahab minu elus teha? Mida mina saan teha, et olla parem Inimene? jne. need on vaid vähesed küsimused, millele hetkel vastust otsida...

...

Palju on õnnistusi, isegi väga palju...
Aga kas me vahel varjame enda tegelikud tunded "Õnnelikkuse" müüri taha, et keegi ei näeks ega teaks mis tegelikult toimub?
Kas tõesti Jumal ei anna meile rohkem koormaid kanda kui me kanda jõuame, või tegelikult
1. kor 10:13 "Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda."

Kiusamine ja koorem on kaks erinevat asja... Kiusatus on lihalik himu teha midagi, mis pole õige. nt. Täna hommikul oli mul kiusatus teha pattu aga Jumal andis väljapääsu ja andis märku, loe parem minu sõna selle asemel.(sai tõeks 1. kor 10:13)
Koorem on midagi palju enamat nt. lähedas(t)e inimes(t)e kaotus, materjaalne surutis, suhte purunemine jne. Koormad on olukorrad, millest me oma inimliku jõuga läbi minna ei suuda, vaid on vaja Jumala abi ning läbi nende olukordade tuleb tema au esile!

Kallis, Jumal palun aita minna koos koormatega elus edasi, Palun aita meil neid kanda ja ka nendes kõige pimedamates oru põhjades ülistada sind! Kogu au kuulugu Sulle! -Jeesuse nimel- Amen!

Uus elu, uus töö

Jumal on eriti imeline... Viimasel ajal on toimunud palju muutusi minu elus ja ma olen selle üle väga õnnelik!

1. 2-3 aastaste pühapäeva kooli rühm
2. 3-4 aastaste lasteaia rühm Konnapojad
3. Kool on peaaegu läbi
4. Elu nagu Talvevõlumaal...

Nüüd siiis natuke pikemalt...

Jah alustasime eelmine pühapäev so 10.01.2010 pühapäeva kooliga, seda ma teen koos Anneliga ja see on ülimalt tore, kuigi palju on veel teha... Jumal hoolitseb indeed!

11.01.2010 alustasin mina ametlikult tööd lasteaias. Konnapoegade rühmas kus on 3-4 aastased lapsed. lihtsalt imeline, kuidas minu tööle saamine oli ilmselgelt Jumala poolt saadetud. väike jutt siis:

Ma ei tea, kas viitsite lugeda sest see tuli suht pikk... (andestust kui on vigane...)

Elas kord tahtmine saada lasteaja õpetajaks tööle. Tahtmine aina kasvas ja kasvas kuni tema omaja hakkas sellest tahtmisest ka teistele rääkima. Nii juhtuski, et ühel päeval omanik sattus jälle rääkima. Räägiti lastest ja õpetajatest Kõrvekülas ja uuest lasteaiast ning heast keskkonnast, mis seal valitseb. Omanik siis räägib: "oi mina tahaks küll sinna tööle minna kui vaid oleks võimalus" Vaid nädal aega hiljem satub omaniku e-mailile kiri "Kiire" Otsitakse õpetajat sellesse samasse lasteaeda. Omanik siis pikemalt mõtlemata vastab e-kirjale ja juba järgmisel nädalal läheb esimesele proovipäevale. siis öeldakse oota uue aastani. omaniku tahtmine aina suureneb ja suureneb ka hirm kas saab või ei saa. Saabub 4.01.2010 ja omanik läheb proovipäevale, kus ta teeb oma esimese hommikuringi ja tegevuse. Lastele ja õpetajale meeldis. Pealelõunat öeldakse jälle oota homseni. Omanik mõtleb: "MIKS jälle, aga läheb nii nagu minema peab" ja juba järgmisel päeval on ta tööle võetud ja 11.01.2010 hakkab tahtmise omanik tööle. Ahha nüüd on küsimus kuidas on see Jumala juhtimisega seotud... aga vaata teine kandidaat oli veel, kes tegelikult oli enne e-kirja saatmist välja valitud aga omaniku õppejõud on lasteaia juhataja sõbranna ning tema ütles, et ma saadan oma tüdrukutele ka äkki tahab keegi ja kuna omanik vastas siis tehti veel väike järelepärimine õppejõule ning satutigi valitute nimekirja...

Jah tõesti hetkel on jäänud seminaritöö kirjutamine, 2 eksamit ning järgmine semester on ainult 4 ainet millest üks on diplomi praktika ja selle ma teen töö juures.

Talvevõlumaa pilte mul kahjuks ei ole VEEL aga kui on võimalus siis kindlasti pildistan ja saadan teile ka mõned pildid sellest, milline vaatamis väärsus mind igast küljest tööl ümbritseb.

JUMAL ON kõige selle autor, mis minu elus toimub ja ma olen ülimalt õnnelik selle üle! Jumal on armastus!

-NB! kui loed jäta väike märk endast maha siis ma tean, et keegi ikka loeb ka-