Jumala teed on võrratud;)

Mida teeb Riina kui tal on bussini aega 25 min ja kõik lapsed on ära läinud?
Kirjutab blogi=D
Nii, nii, nii
Jumal on mind viimasel ajal suurteks asjadeks valmistamas. Ma ei tea mis need suured asjad on aga ma tunnen, et midagi uut ja huvitavat on tulekul olgu see siis nädala, kuu või aasta pärast. 4 nädalavahetust järjest võrratuid üritusi ja Jumalale lähemale liikumist.
4-7 November Noorte konverents Rootsis- hea osadus, hea kontsert, head jutlused...
9. november - vägevaid tunnistusi ja muutusi pakkuv kodugrpp koos vilmiga "To save a life"
12-13. november GLS 2010 - lihtsalt rabavalt vägev oli see aasta. "Põuane maa on viljakas pinnas nii saatanale kui ka Jumalale"
19-21 november - Athlets in Action Riias - SPORT on ÜLISTUS mitte võistlus!
Ja nüüd siis the last but not the least.
27. nov Evangeelne õhtu
Lihtsalt kirjeldamatu nüüd on vaja aga jõuvarud kokku võtta
tähelepanu
valmisolla
START- bakalaureuse töö valmib 14. jaanuar 2011!!!!! ja kaitsmine on 21. jaanuar 2011

Unetudööd ja palju Palvetamist;)
Jumalaga koos pole miski võimatu!!!

Hea ja Kuri...

Ok ma siis kirjutan rohkem kui ühe lause....

Tänane päev või noh kella aja järgi eilne päev oli tõsine ahhaa elamus. Päeva lõpuks sain ma aru tõesti maailmas eksisteerib kaks leeri head ja kurjad mõtted/vaimud.

See, keda me söödame muutub tugevamaks. Head tuleb toita vähemal või rohkemal määral teadlikult aga kuri tuleb, hiilib ja sööbib meie mõtte tegevusse.

Mis see minusse puutub?
Ühes minu eluvaldkonnas on PALJU pingeid, mis on tingitud kurjadest vaimudest. Ah? Just nimelt, kõik see negatiivne mis tuleb nt. Marguselt, Mati kohta mõjutab Tiidu arvamust Matist. Aga kui seda negatiivset nüüd Mati kohta on väga palju ja see tuleb pisikeste tükkide haaval siis kokku moodustab see Tiidule ikka VÄGA halva pildi Matist kui tal pole õnnestunud teda tundma õppida.

Ja see ei kehti ainult inimeselt inimesele. kurjad vaimud kasutavad kõike mida võimalik, et hoida meid negatiivsetena ja näha meid mitte õnnelikena.

Aga mida siis teha selle negatiivsuse vastu mis maailma vaikselt vallutab?
olla Jumala ligiolus ja Jeesuse vere läbi kaitstud. Tuu oma ellu positiivsust tahtlikult/ teadlikult. igapäev on midagi,mis on läinud väga hästi!

Casting Crowns ja Kallike, on minu tänase päeva lguse positiivsused. Jumala ligidal olu on tuntav!

Täna tuleb huvitav päev täis uusi võimalusi ja uusi alguseid. Vaatame kuidas vana Jumala Armastus ja uus positiivsem asjade nägemise viis toimivad=)

Do I have to?

Well I have so many friends that do not understand Estonian so I desided why not to write my blog in English just that more people could understand...

This years summer has been really interesting I have like 50+ new friends. Training mates, brothers and sisters in Christ and just people I have got to know.
new apartment mate Liisa.
and the most interesting change: LOVE FOR CYCLING. (Off-road) It is a journey that is brought me to places I have never been and I guess it will be a blessing in years to come if I give it all over to God.

But now to the title of my writing...

Do I really have to exchange Cycling to my Final paper writing? Yes but that does not mean I don't have goals for next year.
First things first huh??? Right now I have to focus on writing my final paper because the due date is in the beginning of January and I have a lot to do. But... Mental work can't be done without physical effort... Mental work need's to be balanced with physical...
So I'm off to spinning(inside cycling)... and some work out in the gym...

But no matter what my plans are... God may have something totally different in mind for me... so we'll see where it all goes to...

And I can't forget my work with my 24 little friends who need to be educated and loved on. 30h a week at Ilmatsalu kindergarden Lepatriinu (ladybug, is the name of the kindergarden I work in)

Have a fun beginning of Fall... ANd may God lead all of you with Love and care!

sÜNDIMISE PÄEV...

Huvitav, miks on nii, et me teame, kuna me sündinud oleme aga seda ei tea kuna sureme? Ehk ongi see hea, et me ei tea aga ikkagi see saladuslik Miks? küsimus,mis alati õhku rippuma jääb...

Täna 22 aastat tagasi kell 12.05 sündis siia maailma väike tüdruk,kes oli 49cm pikk ja kaalus 2935g. Isa mõtles talle nime ja ta sai nimeks Riina. (miks? seda ma ei tea) Jumal oli juba ammu enne seda tema elupäevad kokku lugenud ja üles märkinud. Elu plaan aga sõltub Riina otsustest, mis ta oma elujooksul teeb või mida ta mõtleb. Kui ta valib tee koos Jumalaga siis on Meie Isal talle hea plaan juba ammu valmis mõeldud, millel on oma eesmärk aga seda teab ainult Looja.

Vaatame ja ootame huviga ,mis sellesse eluraamausse veel kirjutatud on ning kui pikk see tuleb...

Rakke off-road bike Marathon

It all started 9.00 a.m when my TeamMate Viljar came and picked me and my bike up from home. Then we drove to meeting place at Salvest when others from our two teams were also. We waited for a while and the drove off because one of us was really late (its common here).

Everything was usual. Taking the start numbers, putting the bike ready all most went to warm up ride when IT happened. 11.30am a huge storm came. I mean really huge we were sitting in our cars the rain and thunder and extreme wind, the trees were on the road again.

Then it calmed down a little and two of the team mates decided to go away because they thought the storm affected the ride this much that it was called off. but 4 other ones including me decided to stay and wait until it is officially called off.
Then we waited a little while and decided to go and eat at Väike-Maarja 15km from the racing place. We ate hot food and then 13.00 we discovered that the race is going to be and the start is 13.30... And off the table we went speed around 120km/h . to the racing place.

So the start was 13.30 to the 62km ride. 1.5h later than it supposed to be.
the road was awesomely beautiful. the fallen trees, mud, golden weath, sunshine, green. All created by God. I loved enjoying the weather and beauty of nature so my ride wasn't as fast because I'm afraid in the start to fall because of all the people who are together. There was one place in about 25th kilometer when i thought arghh I want to take a break and then came the hardest part of the race EMUMÄGI it was a wall in front of me when I had to rise my bike up from very sharp rise.
but still place 815 out of 820 is not bad if you consider the fact that there were only 38 women all together in the 62km race. I guess I'm crazy.

but I love it!
A pic of be in that race.

Ott Lepland - Emakene kallis kulla

There is nothing more for me left to do... just live out the love she gave me!

TÜRGI

Hotell, kus me ööbisime!














Vot just see merevärv on mu lemmik!














Mmm... Jäätis Meloni sees! hull hea oli...














Väike sugulane Henri















Üks veits halb pilt ka vanaemaga











'


Administraatorist sõber Ugur (ta lahutas mu meelt kui ta tööl oli ja mul igav oli)
















Liili, Henri ja Mehmet (inimesed kelleta Türgi reis oleks palju igavam olnud)
















Veel turisti pilte: http://picasaweb.google.com/Riina2108/Turgi1#

Veel veits kunst pilte: http://picasaweb.google.com/Riina2108/TurgiKunst#

Türgi...

Tagasi reisilt ja väga rõõmus ja täis energijat...
Ei tahtnud tagasi tulla 37 kraadisest kuumast ja paarist heast sõbrast ning sugulasest!
Aga varsti juba pikemalt koos piltidega!

Puhkus...

...Nädal aega offline mitte ühte interneti asja! Ainult soe vesi ja rannaliiv ootavad mind Türgis!
Lühikesed seelikud ja püksid jätan koju=D
Igatahes sellest tuleb üks unistuste reis lihtsalt PUHATA kõigest ja siis vaadata kuidas tagasi saab;)
Ja mis edasi saab!
Jõudu ning jaksu ja eelkõige ilusat ilma teile!

Kui tagasi tulen siis annan teada ja näha kuidas läks!

Uus algus...

Ühe asja lõpp tähendab teise asja algust
Üks uks sulgub teine avaneb....

Tääd mul küll enam pole aga ma veel ei tea, milline uks avaneb... kui näen/tean siis ütlen=P

Aga Võimalusi on ju veel palju, elu sellega otsa ei lõppenud...
Homme on Rõuge maastikuratta maraton 60km... vaatame siis kas uued rehvid, klipid ja kingad ning rohkem trenni aitavad saada paremat tulemust.... (EI materjaalsed asjad ainult aitavad kaasa) (Jah Jumal aitab saada paremat kohta, sest tema omab nii minu vaimset kui füüsilist jõudu;)

Jumal: Mis on järgmine peatükk minu elus???? Sina tead ja see on ülimalt hea, et ma muretsema ei pea!

Ma nüüd üritan siis rohkem kirjutada kui 2 rida;)

Ootamine...

Mulle ei meeldi ootamine, kohe üldse mitte. Selle pildi valisinma sellepärast, et vahest tundub oodates, et ma olen täiesti üksi oma tunnetega ja mõtetega aga siis... tuleb meelde, et tegelikult Jumal on minuga ja ma pole mitte kunagi üksi!
hetkel ootan ma "kohtu otsust", kas ma jään tööle edasi või mitte...

Intervjuu või siiski pigem komisjoni ees olemine: Kuna mul on madal enesehinnang siis rääksin liiga palju negatiivset: Ma ei oska/julge suheldaa lapsevanematega, ma ei julge oam arvamust avaldada, õpetajana on vaja veel areneda, kõge rohkem kardan Keele ja kõne valdkonda õpetada lastele (häälimine, jutustamine, lulmine kõik mis on seotud väljendusega käib siia alla...) Aga samas lubasin ennast parandada ja tööle pühenduda 100%, ning edasi areneda...

kõige imelikum asja juures on see, et mul ei ole tunnet, et ma ei saa tööle jääda ning mul pole tunnet, et kindlasti jään, kõik on lahtine ja avar. Mõtted aga... Mis ma teen siis kui ma ei jää tööle edasi???*teen kingitused igale rühmale ja juhatusele *Kandideerin teistesse lasteaedadesse; *...........
Mis ma teen siis kui saan võimaluse jääda? *Suvel tutvun 4-5 aastaste arenguga. *valmistan ette kodus olevad materjalid ning mõtlen ette, mida lastele õpetada(nädala teemad) *üritan leida inimese, kes õpetaks mulle häälimist ning seda, kuidas seda lastega teha. * mõtlen välja süsteemi kuidas paigutada asju rühmas nii, et mõlemad õpetajad teaksid kus need asuvad. *registreerun kutseaastale... jne.

Nüüd jääb üle vaid kõik Jumalale usaldada ning oodata...

Mis toimub...

... Mina ei tea, mis toimub aga mul on 21 eluaasta kriis (Waldorfi teooria järgi,kus elu jaotatakse 7 aastasteks tsükliteks)

... ühte ma tean-
JUMAL on hea... varsti räägin mis toimumas on...

Ilusat emadepäeva!

PIIBLIPÄEVAD 2010!

TÄNA algavad piiblipäevad! järgmised 3 päeva on Paide täis süttivad, otsivaid noori kristlasi!

Kallis Jumal, palun puuduta igat noort, kes sinna tuleb. aita neil, kes sind juba tunnevad olla valguseks! Kutsu neid, kes sind veel ei tunne. ja üle kõige las Sinu vägi ja au saab avalikuks! Jeesuse nimel AAMEN!

Võit SURMA üle!

Tsiteerin kuulsat Meego Remmeli artiklit: Mida siis sina usud?
2000 aastat pärast Jeesuse elu, ristikannatust, surma ja surnuist ülestõusmist leiavad Collinsi taolised inimesed sootuks kindlama usu, lootuse, armastuse perspektiivi. Sõnum, mida ülestõusmispühadel ikka ja jälle kuulutatakse, on üle aegade rõõmusõnum: me ei pea oma surelikkusele ja surmale üksinduses silma vaatama, vaid võime usaldada Jumalat, kes on läkitanud oma Poja võitmaks inimeste usku ja lootust igavesele elule. Me oleme päästetud, kui vaid usume. Aga seda mitte niivõrd enam usus omaenda jalajälgede kestvusse kivirahnudel, vaid „et Jeesus on Issand“, st ta valitseb üle kõige, ka üle surma.

Aga mida siis tähendab olla elus ja päästetud enamale kui üksainus jäljepaar inimajaloolisse unustusse vajuva elu ja surma paratamatuses? Päästetud saamine tähendab piiblitekstides seda, et meie personaalsed inimlikud ja jumalikud suhted jätkuvad vaatamata surmale. Sellist päästmist pakub maailmausunditest viimselt vaid usk Jeesuse lunastuslikku ülestõusmisse surnuist. Üheski teises religioonis samasugust päästmist ei ole. Olen sellest aru saanud nii eri usundeid uurides kui ka neid õpetades.

Eile ma nägin seda artiklit aga lihtsalt ei viitsinud lõpuni lugeda. Täna Pühapäeval kuulsin sellest artiklist teenistusel kolmelt erinevalt inimeselt, kes kõik rääkisid tänasel teenistusel ja siis lugesin veel Iirise blogist ka. järelikult peab ikka läbi lugema, muidu ju ei tea millest räägitakse. Ja vaat, mis Püha vaim rääkis mulle läbi selle artikli:
Maailm küsib: Mida sa usud? Seda küsimust küsitake meie kui kristlaste käest rohkem kui me arvata oskame.
Vastad: Jeesust
Maailm küsib vastu: Miks?
vastad: ta on päästja, lunastaja ja elu.
Maailm vastab: Miks see siis mulle peab korda minema, mida sina ja tuhanded "hullud" inimesed usuvad? ma elan ise ei ole mul vaja sinu Jeesust. Parem põlen põrgus seal ongi ägedam.
Aga tegelikult. Täna ma mõistsin. Küsimusele mida sa usud? peaks ehk vastama otse. Jeesusesse ja Igavesse ellu, mille ta on meile kinkinud läbi oma surma. Kristlastena me ei pea kartma surma, sest see ON JUBA VÕIDETUD!!!

Kui sa seda loed ja see pani sind mõtlema ning sa tahaksid rohkem teada. Küsi julgesti!

lihtsalt mõelge ise lugu,,,

tere jälle...

nii hetkel ma siin istun tööjuures, peaksin genereerima ideed homme hommikuseks hommikuringiks aga näed kirjutan hoopis teile...

Viimased kuud on olnud suhteliselt huvitavad, väga heas mõttes. Järsku on tekkinud väga palju töö tegemise võimalusi Jumala riigis; on palju inimesi, kellega oleme päris lähedaseks saanud viimasel kuul; Jumal koputab südametunnistusele päris paljudes asjades, ning pole muud võimalust kui minna edasi ning proovida areneda....

Jumala riigi töö osas hakkas mind kummitama mõte eelmine kolmapäev peale noorte alfat.
Kas ma võtan neid kõiki asju, mida ma teen ka südamega või teen niisama. Ma olen grupijuht st. ma peaksin tegema oma tööd südamega ning ette valmistama ning mõtlema selle peale palju varem mitte aga kolmapäeva hommikul kiirustades.
Pühapäeva kooliga on sama lugu. See kord no kohe üldse ei valmistanud ette ei vaimselt ega ka füüsiliselt(jutu rääkimie, keskendumine asjale, mida ma teen). (Ok mul oli 5 last see nädalavahetus aga see ei tohiks olla vabandus, mitte pühenduda).
Siit tekibgi küsimus, miks ma tahan teha tööd Jumala jaoks kui ma ei pühendus sellele ning ei VÕTA aega asju põhjalikult ettevalmistada, ning keskenduda sellele, mida ma teen. Ning kõige olulisem tuua need asjad Jumala kätte, et tema tõesti võiks õniistada ning aidata...

Teine asi, mis mul hetkel südamel on.
Kirjakoht: Ma näen pindu teise silmas, aga enda silmas palki ei näe, on väga elavaks saanud jällegi. Mõtlen kellestki midagi: "Ta teeb seda asja valesti" ja paari päeva pärast taban ennast seda sama asja tegemast... MA EI TAHA NII TEHA AGA IKKA TEEN. (nagu Peetrus... head, mida ma teha tahan, seda ma ei tee aga halba mida ma teha ei taha ma teen...)
Lootust on, et asjad paranevad, kui silmad on avanenud.

PS! Mul saab praktika läbi see nädal. Siis varsti ehk saate lugeda seiklustest Lasteaias.
PS2! Rohkem pühendumist
PS3! Keskenduda antud ajahetkel, sellele, mida ma teen aga mitte sellele, mis on tulemas või olnud.

(Jäänud on veel 20 min, et välja mõelda mida teha homme hommikul hommikuringis)

Elu küsimused...

Alfa hakkab nüüd siis meeskonnas... Hetkel panen kirja silma jäänud koha raamatust....
C.S. Lewis: "Esimest korda katsusin ma end läbi tõsise praktilise eesmärgiga. ja see, mida ma eest leidsin, oli lausa kohutav: hirmude loomaaed, ambitsioonide hullumaja, õuduste kasvulava, hellitatud vihavaenu haarem. minu nimeks oli Leegion."
Kas see pole, mitte see millega iga kristlane aegajalt vastamisi seisab? Enda läbikatsumine...

Ma olen viimastel kuudel pannud tähele, et need asjad, mida ma näen et on valesti teiste eludes on tegelikult liigagi elavad mu enda elus!

Pidev läbikatsumine on vajalik, et peegeldada Jeesust aga mitte ise ennast.

Jeesus ma tõesti palun, et sina oleksid kogu alfa tiimiga, et me annaksime edasi Sinu armastust neile, kes Sind veel ei tunne. Palun õnnista tänast õhtut väga, väga!

No, mis ma oskan öelda...
Jumal saadab oma sõna minu juurde läbi erinevate inimeste! Talvelaagris juhtus selline imeline lugu:
Laupäeva õhtune koosolek: Palve, Märdi jutlus, Trepikoja esinemine, ülistus, tunnistused, Marguse tunnistus (no lihtsalt keeras pisara kraanid lahti), eestpalve - Mina sain südamesse minna ühe kindla inimese juurde eestpalvele. See inimene sai natukene varem südamesse kirjakoha/lubaduse Jumalalt, mis läks just mulle. Ma ei oska seda tunnet kirjeldada, kuidas see kirjakoht, mind hetkel veepeal hoiab. See kirjakoht oli muide Joh 14:18 - Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde!...
Jumal on imeline...
Ja tänased kirjakohad saadud õelt kristuses: Js 12:2 Vaata, Jumalon mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jehoova on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli minu päästja!
Js 58:11 Issand juhtatab sind alati ning toidab su hinge põuaselmaal

Ja selle postituse lõpetan mõttega:
ISSAND ANNA MULLE MEELEKINDLUST LEPPIDA ASJADEGA, MIDA MA EI SAA MUUTA, JULGUST MUUTA ASJU, MIDA MA MUUTA SAAN, JA TARKUST NENDE VAHEL VAHET TEHA!
PS! ka viimane mõte on saadetis Jumalalt!
Imeline!

Silmad on hinge peegel...

Nii tore on töötada lasteaias... Lapsed on nii vahetud ja armsad eriti siis kui nad magavad... Aga peale magamist on nad ka armsad natukene unised ja rõõmsas tujus(enamus). Aga täna oli üks poiss jälle vihane...
teeb kurja nägu ning ütleb: "ma olen vihane" (kui ma selle pildile üks kord saan siis panen siia) Aga endal silmad nalja täis. Ütleb küll, et on vihane aga tegelikult seesmiselt naerab ning nõuab tähelepanu...
Silmadest loeme palju välja... Mulle tuleb meelde üks lugu, mis juhtus minuga paar aastat tagasi siis kui Penny ja Brandi veel Eestis elasid...
Istusime ühel õhtul Tartus ühes Savi tänava majas koos Kendallsite ja grupiga. Õhtu oli täis nalja ja naeru ning kõik olid rõõmsad ning naeratasid. Enne ära minekut nagu ikka kalli-ralli ringid, mina olin seekord viimane ning Penny küsib: "On kõik ikka korras" mina: "Jah, kas ei peaks olema" Penny: "Su silmades on sügav kurbus aga näol naeratus" Tol hetkel ei osanud ma minagi mõelda, mis selle põhjustada võis aga paar päeva hiljem sain alles aru kui kurb ma tegelikult tol hetkel olin...(aasta 2006 november)
Silmad rääkisid paa päeva ette, mis toimub... Me paneme ette naeratuse maski aga tegelikult, mis meie sees toimub on näha silmades... Vaadake üksteisele silma ning nähke maskide taha, sest silmi pole võimalik peita... aga siiski ole ettevaatlik tõlgendustega...

PealeSelle! Inspiratsioon Merlini postitusest... Hakkasin ma mõtlema mis on minu selle aasta eesmärgid ning tuli pähe ainult üks: -Õppida Jumalat rohkem tundma ning kasvada Kristuses- see tundub kuidagi üldine aga tegelikult on see minu jaoks hetkel kõige suurem asi: Kes ma olen Kristuses? Mida Jumal tahab minu elus teha? Mida mina saan teha, et olla parem Inimene? jne. need on vaid vähesed küsimused, millele hetkel vastust otsida...

...

Palju on õnnistusi, isegi väga palju...
Aga kas me vahel varjame enda tegelikud tunded "Õnnelikkuse" müüri taha, et keegi ei näeks ega teaks mis tegelikult toimub?
Kas tõesti Jumal ei anna meile rohkem koormaid kanda kui me kanda jõuame, või tegelikult
1. kor 10:13 "Senini pole teid tabanud muu kui inimlik kiusatus. Aga Jumal on ustav, kes ei luba teid kiusata rohkem, kui te suudate taluda, vaid koos kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nii et te suudate taluda."

Kiusamine ja koorem on kaks erinevat asja... Kiusatus on lihalik himu teha midagi, mis pole õige. nt. Täna hommikul oli mul kiusatus teha pattu aga Jumal andis väljapääsu ja andis märku, loe parem minu sõna selle asemel.(sai tõeks 1. kor 10:13)
Koorem on midagi palju enamat nt. lähedas(t)e inimes(t)e kaotus, materjaalne surutis, suhte purunemine jne. Koormad on olukorrad, millest me oma inimliku jõuga läbi minna ei suuda, vaid on vaja Jumala abi ning läbi nende olukordade tuleb tema au esile!

Kallis, Jumal palun aita minna koos koormatega elus edasi, Palun aita meil neid kanda ja ka nendes kõige pimedamates oru põhjades ülistada sind! Kogu au kuulugu Sulle! -Jeesuse nimel- Amen!

Uus elu, uus töö

Jumal on eriti imeline... Viimasel ajal on toimunud palju muutusi minu elus ja ma olen selle üle väga õnnelik!

1. 2-3 aastaste pühapäeva kooli rühm
2. 3-4 aastaste lasteaia rühm Konnapojad
3. Kool on peaaegu läbi
4. Elu nagu Talvevõlumaal...

Nüüd siiis natuke pikemalt...

Jah alustasime eelmine pühapäev so 10.01.2010 pühapäeva kooliga, seda ma teen koos Anneliga ja see on ülimalt tore, kuigi palju on veel teha... Jumal hoolitseb indeed!

11.01.2010 alustasin mina ametlikult tööd lasteaias. Konnapoegade rühmas kus on 3-4 aastased lapsed. lihtsalt imeline, kuidas minu tööle saamine oli ilmselgelt Jumala poolt saadetud. väike jutt siis:

Ma ei tea, kas viitsite lugeda sest see tuli suht pikk... (andestust kui on vigane...)

Elas kord tahtmine saada lasteaja õpetajaks tööle. Tahtmine aina kasvas ja kasvas kuni tema omaja hakkas sellest tahtmisest ka teistele rääkima. Nii juhtuski, et ühel päeval omanik sattus jälle rääkima. Räägiti lastest ja õpetajatest Kõrvekülas ja uuest lasteaiast ning heast keskkonnast, mis seal valitseb. Omanik siis räägib: "oi mina tahaks küll sinna tööle minna kui vaid oleks võimalus" Vaid nädal aega hiljem satub omaniku e-mailile kiri "Kiire" Otsitakse õpetajat sellesse samasse lasteaeda. Omanik siis pikemalt mõtlemata vastab e-kirjale ja juba järgmisel nädalal läheb esimesele proovipäevale. siis öeldakse oota uue aastani. omaniku tahtmine aina suureneb ja suureneb ka hirm kas saab või ei saa. Saabub 4.01.2010 ja omanik läheb proovipäevale, kus ta teeb oma esimese hommikuringi ja tegevuse. Lastele ja õpetajale meeldis. Pealelõunat öeldakse jälle oota homseni. Omanik mõtleb: "MIKS jälle, aga läheb nii nagu minema peab" ja juba järgmisel päeval on ta tööle võetud ja 11.01.2010 hakkab tahtmise omanik tööle. Ahha nüüd on küsimus kuidas on see Jumala juhtimisega seotud... aga vaata teine kandidaat oli veel, kes tegelikult oli enne e-kirja saatmist välja valitud aga omaniku õppejõud on lasteaia juhataja sõbranna ning tema ütles, et ma saadan oma tüdrukutele ka äkki tahab keegi ja kuna omanik vastas siis tehti veel väike järelepärimine õppejõule ning satutigi valitute nimekirja...

Jah tõesti hetkel on jäänud seminaritöö kirjutamine, 2 eksamit ning järgmine semester on ainult 4 ainet millest üks on diplomi praktika ja selle ma teen töö juures.

Talvevõlumaa pilte mul kahjuks ei ole VEEL aga kui on võimalus siis kindlasti pildistan ja saadan teile ka mõned pildid sellest, milline vaatamis väärsus mind igast küljest tööl ümbritseb.

JUMAL ON kõige selle autor, mis minu elus toimub ja ma olen ülimalt õnnelik selle üle! Jumal on armastus!

-NB! kui loed jäta väike märk endast maha siis ma tean, et keegi ikka loeb ka-