Ootamine...

Mulle ei meeldi ootamine, kohe üldse mitte. Selle pildi valisinma sellepärast, et vahest tundub oodates, et ma olen täiesti üksi oma tunnetega ja mõtetega aga siis... tuleb meelde, et tegelikult Jumal on minuga ja ma pole mitte kunagi üksi!
hetkel ootan ma "kohtu otsust", kas ma jään tööle edasi või mitte...

Intervjuu või siiski pigem komisjoni ees olemine: Kuna mul on madal enesehinnang siis rääksin liiga palju negatiivset: Ma ei oska/julge suheldaa lapsevanematega, ma ei julge oam arvamust avaldada, õpetajana on vaja veel areneda, kõge rohkem kardan Keele ja kõne valdkonda õpetada lastele (häälimine, jutustamine, lulmine kõik mis on seotud väljendusega käib siia alla...) Aga samas lubasin ennast parandada ja tööle pühenduda 100%, ning edasi areneda...

kõige imelikum asja juures on see, et mul ei ole tunnet, et ma ei saa tööle jääda ning mul pole tunnet, et kindlasti jään, kõik on lahtine ja avar. Mõtted aga... Mis ma teen siis kui ma ei jää tööle edasi???*teen kingitused igale rühmale ja juhatusele *Kandideerin teistesse lasteaedadesse; *...........
Mis ma teen siis kui saan võimaluse jääda? *Suvel tutvun 4-5 aastaste arenguga. *valmistan ette kodus olevad materjalid ning mõtlen ette, mida lastele õpetada(nädala teemad) *üritan leida inimese, kes õpetaks mulle häälimist ning seda, kuidas seda lastega teha. * mõtlen välja süsteemi kuidas paigutada asju rühmas nii, et mõlemad õpetajad teaksid kus need asuvad. *registreerun kutseaastale... jne.

Nüüd jääb üle vaid kõik Jumalale usaldada ning oodata...

Mis toimub...

... Mina ei tea, mis toimub aga mul on 21 eluaasta kriis (Waldorfi teooria järgi,kus elu jaotatakse 7 aastasteks tsükliteks)

... ühte ma tean-
JUMAL on hea... varsti räägin mis toimumas on...

Ilusat emadepäeva!

PIIBLIPÄEVAD 2010!

TÄNA algavad piiblipäevad! järgmised 3 päeva on Paide täis süttivad, otsivaid noori kristlasi!

Kallis Jumal, palun puuduta igat noort, kes sinna tuleb. aita neil, kes sind juba tunnevad olla valguseks! Kutsu neid, kes sind veel ei tunne. ja üle kõige las Sinu vägi ja au saab avalikuks! Jeesuse nimel AAMEN!

Võit SURMA üle!

Tsiteerin kuulsat Meego Remmeli artiklit: Mida siis sina usud?
2000 aastat pärast Jeesuse elu, ristikannatust, surma ja surnuist ülestõusmist leiavad Collinsi taolised inimesed sootuks kindlama usu, lootuse, armastuse perspektiivi. Sõnum, mida ülestõusmispühadel ikka ja jälle kuulutatakse, on üle aegade rõõmusõnum: me ei pea oma surelikkusele ja surmale üksinduses silma vaatama, vaid võime usaldada Jumalat, kes on läkitanud oma Poja võitmaks inimeste usku ja lootust igavesele elule. Me oleme päästetud, kui vaid usume. Aga seda mitte niivõrd enam usus omaenda jalajälgede kestvusse kivirahnudel, vaid „et Jeesus on Issand“, st ta valitseb üle kõige, ka üle surma.

Aga mida siis tähendab olla elus ja päästetud enamale kui üksainus jäljepaar inimajaloolisse unustusse vajuva elu ja surma paratamatuses? Päästetud saamine tähendab piiblitekstides seda, et meie personaalsed inimlikud ja jumalikud suhted jätkuvad vaatamata surmale. Sellist päästmist pakub maailmausunditest viimselt vaid usk Jeesuse lunastuslikku ülestõusmisse surnuist. Üheski teises religioonis samasugust päästmist ei ole. Olen sellest aru saanud nii eri usundeid uurides kui ka neid õpetades.

Eile ma nägin seda artiklit aga lihtsalt ei viitsinud lõpuni lugeda. Täna Pühapäeval kuulsin sellest artiklist teenistusel kolmelt erinevalt inimeselt, kes kõik rääkisid tänasel teenistusel ja siis lugesin veel Iirise blogist ka. järelikult peab ikka läbi lugema, muidu ju ei tea millest räägitakse. Ja vaat, mis Püha vaim rääkis mulle läbi selle artikli:
Maailm küsib: Mida sa usud? Seda küsimust küsitake meie kui kristlaste käest rohkem kui me arvata oskame.
Vastad: Jeesust
Maailm küsib vastu: Miks?
vastad: ta on päästja, lunastaja ja elu.
Maailm vastab: Miks see siis mulle peab korda minema, mida sina ja tuhanded "hullud" inimesed usuvad? ma elan ise ei ole mul vaja sinu Jeesust. Parem põlen põrgus seal ongi ägedam.
Aga tegelikult. Täna ma mõistsin. Küsimusele mida sa usud? peaks ehk vastama otse. Jeesusesse ja Igavesse ellu, mille ta on meile kinkinud läbi oma surma. Kristlastena me ei pea kartma surma, sest see ON JUBA VÕIDETUD!!!

Kui sa seda loed ja see pani sind mõtlema ning sa tahaksid rohkem teada. Küsi julgesti!

lihtsalt mõelge ise lugu,,,

tere jälle...

nii hetkel ma siin istun tööjuures, peaksin genereerima ideed homme hommikuseks hommikuringiks aga näed kirjutan hoopis teile...

Viimased kuud on olnud suhteliselt huvitavad, väga heas mõttes. Järsku on tekkinud väga palju töö tegemise võimalusi Jumala riigis; on palju inimesi, kellega oleme päris lähedaseks saanud viimasel kuul; Jumal koputab südametunnistusele päris paljudes asjades, ning pole muud võimalust kui minna edasi ning proovida areneda....

Jumala riigi töö osas hakkas mind kummitama mõte eelmine kolmapäev peale noorte alfat.
Kas ma võtan neid kõiki asju, mida ma teen ka südamega või teen niisama. Ma olen grupijuht st. ma peaksin tegema oma tööd südamega ning ette valmistama ning mõtlema selle peale palju varem mitte aga kolmapäeva hommikul kiirustades.
Pühapäeva kooliga on sama lugu. See kord no kohe üldse ei valmistanud ette ei vaimselt ega ka füüsiliselt(jutu rääkimie, keskendumine asjale, mida ma teen). (Ok mul oli 5 last see nädalavahetus aga see ei tohiks olla vabandus, mitte pühenduda).
Siit tekibgi küsimus, miks ma tahan teha tööd Jumala jaoks kui ma ei pühendus sellele ning ei VÕTA aega asju põhjalikult ettevalmistada, ning keskenduda sellele, mida ma teen. Ning kõige olulisem tuua need asjad Jumala kätte, et tema tõesti võiks õniistada ning aidata...

Teine asi, mis mul hetkel südamel on.
Kirjakoht: Ma näen pindu teise silmas, aga enda silmas palki ei näe, on väga elavaks saanud jällegi. Mõtlen kellestki midagi: "Ta teeb seda asja valesti" ja paari päeva pärast taban ennast seda sama asja tegemast... MA EI TAHA NII TEHA AGA IKKA TEEN. (nagu Peetrus... head, mida ma teha tahan, seda ma ei tee aga halba mida ma teha ei taha ma teen...)
Lootust on, et asjad paranevad, kui silmad on avanenud.

PS! Mul saab praktika läbi see nädal. Siis varsti ehk saate lugeda seiklustest Lasteaias.
PS2! Rohkem pühendumist
PS3! Keskenduda antud ajahetkel, sellele, mida ma teen aga mitte sellele, mis on tulemas või olnud.

(Jäänud on veel 20 min, et välja mõelda mida teha homme hommikul hommikuringis)