Puhkus...

...Nädal aega offline mitte ühte interneti asja! Ainult soe vesi ja rannaliiv ootavad mind Türgis!
Lühikesed seelikud ja püksid jätan koju=D
Igatahes sellest tuleb üks unistuste reis lihtsalt PUHATA kõigest ja siis vaadata kuidas tagasi saab;)
Ja mis edasi saab!
Jõudu ning jaksu ja eelkõige ilusat ilma teile!

Kui tagasi tulen siis annan teada ja näha kuidas läks!

Uus algus...

Ühe asja lõpp tähendab teise asja algust
Üks uks sulgub teine avaneb....

Tääd mul küll enam pole aga ma veel ei tea, milline uks avaneb... kui näen/tean siis ütlen=P

Aga Võimalusi on ju veel palju, elu sellega otsa ei lõppenud...
Homme on Rõuge maastikuratta maraton 60km... vaatame siis kas uued rehvid, klipid ja kingad ning rohkem trenni aitavad saada paremat tulemust.... (EI materjaalsed asjad ainult aitavad kaasa) (Jah Jumal aitab saada paremat kohta, sest tema omab nii minu vaimset kui füüsilist jõudu;)

Jumal: Mis on järgmine peatükk minu elus???? Sina tead ja see on ülimalt hea, et ma muretsema ei pea!

Ma nüüd üritan siis rohkem kirjutada kui 2 rida;)

Ootamine...

Mulle ei meeldi ootamine, kohe üldse mitte. Selle pildi valisinma sellepärast, et vahest tundub oodates, et ma olen täiesti üksi oma tunnetega ja mõtetega aga siis... tuleb meelde, et tegelikult Jumal on minuga ja ma pole mitte kunagi üksi!
hetkel ootan ma "kohtu otsust", kas ma jään tööle edasi või mitte...

Intervjuu või siiski pigem komisjoni ees olemine: Kuna mul on madal enesehinnang siis rääksin liiga palju negatiivset: Ma ei oska/julge suheldaa lapsevanematega, ma ei julge oam arvamust avaldada, õpetajana on vaja veel areneda, kõge rohkem kardan Keele ja kõne valdkonda õpetada lastele (häälimine, jutustamine, lulmine kõik mis on seotud väljendusega käib siia alla...) Aga samas lubasin ennast parandada ja tööle pühenduda 100%, ning edasi areneda...

kõige imelikum asja juures on see, et mul ei ole tunnet, et ma ei saa tööle jääda ning mul pole tunnet, et kindlasti jään, kõik on lahtine ja avar. Mõtted aga... Mis ma teen siis kui ma ei jää tööle edasi???*teen kingitused igale rühmale ja juhatusele *Kandideerin teistesse lasteaedadesse; *...........
Mis ma teen siis kui saan võimaluse jääda? *Suvel tutvun 4-5 aastaste arenguga. *valmistan ette kodus olevad materjalid ning mõtlen ette, mida lastele õpetada(nädala teemad) *üritan leida inimese, kes õpetaks mulle häälimist ning seda, kuidas seda lastega teha. * mõtlen välja süsteemi kuidas paigutada asju rühmas nii, et mõlemad õpetajad teaksid kus need asuvad. *registreerun kutseaastale... jne.

Nüüd jääb üle vaid kõik Jumalale usaldada ning oodata...

Mis toimub...

... Mina ei tea, mis toimub aga mul on 21 eluaasta kriis (Waldorfi teooria järgi,kus elu jaotatakse 7 aastasteks tsükliteks)

... ühte ma tean-
JUMAL on hea... varsti räägin mis toimumas on...

Ilusat emadepäeva!

PIIBLIPÄEVAD 2010!

TÄNA algavad piiblipäevad! järgmised 3 päeva on Paide täis süttivad, otsivaid noori kristlasi!

Kallis Jumal, palun puuduta igat noort, kes sinna tuleb. aita neil, kes sind juba tunnevad olla valguseks! Kutsu neid, kes sind veel ei tunne. ja üle kõige las Sinu vägi ja au saab avalikuks! Jeesuse nimel AAMEN!

Võit SURMA üle!

Tsiteerin kuulsat Meego Remmeli artiklit: Mida siis sina usud?
2000 aastat pärast Jeesuse elu, ristikannatust, surma ja surnuist ülestõusmist leiavad Collinsi taolised inimesed sootuks kindlama usu, lootuse, armastuse perspektiivi. Sõnum, mida ülestõusmispühadel ikka ja jälle kuulutatakse, on üle aegade rõõmusõnum: me ei pea oma surelikkusele ja surmale üksinduses silma vaatama, vaid võime usaldada Jumalat, kes on läkitanud oma Poja võitmaks inimeste usku ja lootust igavesele elule. Me oleme päästetud, kui vaid usume. Aga seda mitte niivõrd enam usus omaenda jalajälgede kestvusse kivirahnudel, vaid „et Jeesus on Issand“, st ta valitseb üle kõige, ka üle surma.

Aga mida siis tähendab olla elus ja päästetud enamale kui üksainus jäljepaar inimajaloolisse unustusse vajuva elu ja surma paratamatuses? Päästetud saamine tähendab piiblitekstides seda, et meie personaalsed inimlikud ja jumalikud suhted jätkuvad vaatamata surmale. Sellist päästmist pakub maailmausunditest viimselt vaid usk Jeesuse lunastuslikku ülestõusmisse surnuist. Üheski teises religioonis samasugust päästmist ei ole. Olen sellest aru saanud nii eri usundeid uurides kui ka neid õpetades.

Eile ma nägin seda artiklit aga lihtsalt ei viitsinud lõpuni lugeda. Täna Pühapäeval kuulsin sellest artiklist teenistusel kolmelt erinevalt inimeselt, kes kõik rääkisid tänasel teenistusel ja siis lugesin veel Iirise blogist ka. järelikult peab ikka läbi lugema, muidu ju ei tea millest räägitakse. Ja vaat, mis Püha vaim rääkis mulle läbi selle artikli:
Maailm küsib: Mida sa usud? Seda küsimust küsitake meie kui kristlaste käest rohkem kui me arvata oskame.
Vastad: Jeesust
Maailm küsib vastu: Miks?
vastad: ta on päästja, lunastaja ja elu.
Maailm vastab: Miks see siis mulle peab korda minema, mida sina ja tuhanded "hullud" inimesed usuvad? ma elan ise ei ole mul vaja sinu Jeesust. Parem põlen põrgus seal ongi ägedam.
Aga tegelikult. Täna ma mõistsin. Küsimusele mida sa usud? peaks ehk vastama otse. Jeesusesse ja Igavesse ellu, mille ta on meile kinkinud läbi oma surma. Kristlastena me ei pea kartma surma, sest see ON JUBA VÕIDETUD!!!

Kui sa seda loed ja see pani sind mõtlema ning sa tahaksid rohkem teada. Küsi julgesti!