Nagu tõsiselt ILUS...

M&M pulm oli minu jaoks eriline, sest
Margit ja Margus mõlemad olid täiega armsad ja ilusad (ma ei teadnudki, et mehe ülikond võib rohkem maksta, kui naise kleit)
Ma sain palju mõelda ning selgusele jõuda asjades... Mõtlesin, kui armsad nad on ja kas mul la kunagi selline päev tuleb. Mõtlesin Liisist, mõtlesin suhetest, mõtlesin endast, mõtlesin kuidas olla rohkem avatud (vastus tuli paar päeva hiljem) sellest minu mõtete blogis: FILOSOOFIA

Aga siin on minu tehtud pildid: tüdrukute õhtu ja pulmad!
http://picasaweb.google.com/Riina2108/MMPulmad#

Varsti tuleb midagi sisukamat ausalt

Ilus...

Elu on ilus, kui mul on Jumal, sõbrad ja väikesed lapsed.
EIle õhtul ja täna hommikul oli mul oi kui paha tuju ja pläss olla.No lihtsalt ei tahtnud midagi teha=S Aga täna hommikul jäin ka bussist maha millega oleks pidanud õigeks ajaks kooli jõudma. Läksin siis ikka kodust välja ja vaikne hääl sosistas mulle "mine Eedeni peatusesse" tavaliselt läheks ma Kalda tee peatusesse. Aga järelikult oli see Jumala täpne ajastus, mis mind viis just Eedeni peatusesse, kuna tee peal nägin ma Nele Lyt(1,5) ja tema vanemaid. Ta on mu lemmik laps nagu mega armas aga samas väga jonnakas.Igatahes täna tegi see mu päeva palju paremaks. JUMAL on vägev tuleb ainult USALDADA, mis on vahel raskeim asi teha siin maailmas.
Ja jälle on elu ilus, kuna mulon kõik mida vaja...
Aitäh, et olemas olete...
KALLID

Emadepäev...

Elu on keeruline ja VALUS!
Sellest ei saa kunagi ÜLE ega ümber vaid sa elad koos sellega elu lõpuni... Vahe on selles, kuidas sa elad koos sellega...
1. olla õnnelik et oli 18 a, 3 kuud ja 3 nädalat.
2. olla kurb ja kibestunud miks see minuga juhtus?

Mina aga olen see:
3. ära mõtle siis ehk tundub, et seda polegi olnud=S
Oi kuidas ma tahaks olla esimene variant ja rääkida emmest aga jama on selles, et ma lihtsalt ei julge ja kardan, mida inimesed mõtlevad või ütlevad, sest sellest rääkimine on midagi mega isiklikku ja ometi ei taha ju ennast haavatavaks teha.
Ma innustan kõiki,kes seda loevad rääkima lähedase inimese kaotusest ja oma tunnetest, sest see on ainuke asi, mida me teha saame, et meenutada ja nutta kõik koos!
Minul ei olnud seda võimalust ning nüüd kui ma tunnen, et tahaks rääkida ma enam ei julge, sest liiga palju aega on möödas... Julgustagem üksteist rääkima, rääkima ja veel natuke rääkima, sest see kurbus aina kasvab ja kasvab mitte ei lähe vaikides väiksemaks.
Minu Emme Pille Väinaste mälestus kivi Elva surnuaial....


Ta oli parim, mis mul oli. ta oli sõbralik, hea, seltskondlik, hoolitsev, õpetav jne. Ta armastas mind, ta õpetas mind elama, ta muutis oma olemusega paljude inimeste elusid paremaks. ta oli paljudele oma sõbrannadele eeskujuks oma ellu suhtumisega: "ela igapäev nagu see oleks viimane" ja seda kõike enne vähist kuulmist ja ka jõudu mööda peale seda! Ta armastas elada ja kogeda kõike, mida vähegi andis. Tema lemmik tegevus oli suviti reisimine nii eesti kui välismaal ning mis PARIM ta võttis minu peaaegu igale poole kaasa, sest ma olin ainuke laps, kes tal oli. ta kasvatas, mind väga hästi... EMAD on väga vajalikud ALATI.
ma tunnistan ma ei ole kibestunud aga ma olen tohutult kurb, et ennem ei osanud tema head nõu kuulda võtta ning temaga rohkem aega koos ei veetnud=(

Jumal aitab meid sellel teel, millel me kõik vähemal või suremal määral hetkel kõnnime!
Kui on vaja rääkida siis minuga võib alati arvestada, mulle äga meeldib kuulata...

JUMALA ARMASTUS...

PP'09 oli väga vägev... Kinnitus väide Jumala armastust ei saa osta seda saab vaid ANDA. Pühendume Jumalale, paneme tema esimeseks ja Ta kasutab meid. Tuleb iseennast leida ja vaadata, kuhu Jumal tahab sind viia ja milliseks muuta. PÜHA VAIMU abiga on KÕIK,mida Jumal tahab võimalik! Enese leidmiseks, küsi iga asja kohta, mida sa teed miks? ja vaata ja uuri, mida sulle väga teha meeldib ja mis paneb sind särama ning kasuta seda asja Jumala auks ning sa leiad enda! PP'l hakkas minu püsiühendus taastuma, mõned lühised on aga küll need ära lähevad, koos Jumala abiga. Ma nüüd üritan luua palju kaableid, et kui üks katkeb siis saab teisd selle asemel aktiveerida ja mitte kaduda.
PÜHA vaim tegutseb ja KÕIK on imeline!!!
JUMAL ON ARMASTUS!

Hey-hey

Oi jahh nii kaua juba nädal ja üks päev pole siia kirjutanud.
Aga mõelnud olen palju, et kirjutaks aga näed ei ole jõudnud, sest nii tihe ajagraafik on hetkel.
Olin esmasp ja teisip öösel tööl ja laupäeval ka.
Kodus toimusid suured muudatused, koolis on 15 asja veel teha. Neist suurimad: seminaritöö kirjutamine teemal (Lastekodu laste hirmud). ja Praktikapäeviku täitmine ja analüüsimine. (juba 46 lehte ilma analüüsideta.
Aga jaa eelmine nädal käisin ainult 3es trennis=( aga pole hullu õppimine eelkõige küll siis trenni ka jõuab.
Nii nüüd siis põnevatst teemadest ka...
Eelmine nädal oli raske aga samas hea ja muutev. Ühel õhtul rääkisin Fannyga elust ja katsumustest ja see andis indu juurde. Järgmisel õhtul olin juba jälle lugemas uudiskirja mis mu e-mailie iga päev tuleb teemal Afraid to fail - ja see oli nagu mulle mõeldud, sest ma just olin selle teema juures, et ma ei julge Kirikusse ja Jumala juurde tagasi minna sest kartsin, et äkki nad vihkavad mind v on minus pettunud. Võtsin julguse kokku ja siiski läksin Laupäeval olevale õhtule, kus me lihtsalt olime koos. Ja Ewu tuli koos minuga öö valvesse ja siis me räääkisime kõigest ja kõigist, mis oli veel toredam=)
Ja pühapäeval oli Jumal eriti kaval ja kasutas ühte lastekodu last, et mind kirikusse saada... Nimelt laps on hakanud kirikus käima ja talle see meeldib,mis on ülimalt tore. Aga see pühapäev ta ei tahtnud minna kuna, ta oli sõbrannaga tülis. Aga juhtus nii, et ta ikkagi läks, sest mina ja Ewu läksime ka hommikul Salemi kogudusse. Seal oli mõnus, sest kolgata koor laulis ja jutluse pea teema oli USU ILMA, ET SA NÄED!!!
Peale teenistust läkisn koju ja kell 3 läksin Võru kate ka vee. üle pika, pika aja. Seal oli ka hea ja kosutav kuigi jah Roni jutlused ei istu mulle kahjuks eriti=( Aga vaatame äkki ikka kuidagi saab hakkama...
Esimesed sammud on tehtud nüüd tuleb edasi minna...
Pilt sellest, mis on kõige ägedam hetkel:
MA SAIN ARU, ET TÖÖ LASTEAIAS ON MINU JAOKS!

KALLID OLETE!

UUS hobi!

Jälle midagi uut siin maailmas minu jaoks...
Täna proovisime Heidi ja Astridiga esimest korda kepikõndi see oli päris omamoodi. 2h ja umbes 15km. Täpse km arvu saan ma öelda siis kui ma olen selle maa rattaga läbi sõitnud ja spidomeetripealt vaadanud(A). Ja siis varsti varsti saab jälle rulluisutada ka. Kui on sume kevad õhtu nagu laupäeval.I-pod kõrva ja läheb nagu ludiseb... Kvaliteet aega iseendaga on ka vahel vaja. ET saaks järele mõelda mis see kõige tähtsam ikka elus on... Ja igapäevaga mulle tundub järjest rohkem, et õnneks on vist ikka Jumala armastust vaja.
Palju kallisid teile kõigile.... Üksik hingede printsess Riina....

KNL Kevad 2009

Mega vägev laager oli... Lihtsalt sõnadest jääb puudu.
Kõik oli TÄIUSLIK! Ei olnud riide ega tülisid, kõik olid omavael sõbrad. Rahvast oli palju umbes 50 kui ma ei eksi.
Pilte ja muud stuffi minge vaadake orkutist Kalju noorte kommuunist. Ise ei teinud seekord pilte vaid kuulasin ja nautisin südamega!

Natukene räägin veel siiski:
Pähe süüvinud lause: "Ära mine torkima magavat tiigrit, muidu võid tema viha all kannatada terve elu" või noh midagi sellist. Igatahes magav tiiger on armastus ja torkija on see, kes läheb armastust otsima valest kohast. Nt flirdib kõigiga ja igal pool. Või lihtsalt tahab armastust ennem kui selleks on õige aeg. Ma arvan, et see lause piinab mind, sest ma olen otsinud viimasel ajal armastust väga valedest kohtadest ja minu õnneks ei ole ükski vale tiiger veel ärganud. Raplas ma otsustasin, et AITAB tuleb oodata õiget aega.
See on siis see, mis nagu juhtus aga Ave tunnistusega seotud mõtetest loe SIIT